Zika (keintura)

enfermedat kontagioso
E artíkulo aki ta skirbí na papiamentu. Lo ta apresiá si por mantené e artíkulo aki na estilo di papiamentu.

E vírùs di zika ta un enfermedat transmití pa sangura; entre otro e sangura di ‘gele koorts’ Aedes aegypti i sangura Aedes albopictus ku ta transmiti dengue i chikungunya . Ademas di haña e infekshon via sangura, sientífikonan a determiná ku por haña zika tambe via di sèks.[1] Den mayoria di kaso, e síntomanan di e vírùs (keintura di zika) ta relativamente suave. Mayoria di hende no tin síntoma mes. Sinembargo, entre tantu a keda probá ku un infekshon durante embaraso por afektá e yu den barika, kousando mikrosefalia.

Zika
Supkategoria di viral infectious disease, Zika virus infection, notifiable disease, mosquito-borne disease, disease Editá
Causa Zika virus Editá
Health specialty infectious diseases, neonatology Editá
Symptoms and signs fever, conjunctivitis, arthralgia, maculopapular rash, headache Editá
Medical examination polymerase chain reaction, ELISEA, PRNT Editá
Possible treatment symptomatic treatment Editá
Disease transmission process mosquito borne transmission, vertically transmitted infection, sexually transmitted infection Editá
Hashtag ZikaFever Editá
Has natural reservoir hende, monkey, Aedes Editá
NCI Thesaurus ID C128423 Editá
Elektomikrografia di e virus zika; presensia di e vírùs ta e elementonan blou.

E vírùs ta konosí desde 1947, ora ela keda konstatá serka un makaku den selva di Zika na Uganda. E nomber di e vírùs ta derivá di e selva aki. Desde dekada 50 di siglo 20 e ta okuri na e paisnan denter di e faha di ekuator di Afrika te Asia. Di 2007 te 2015 e vírùs a plama den direkshon ost, krusando e Oceano Pasifiko i alkansando e kontinentenan di Amérika, inkluyendo Karibe.[2] Esaki a kondusi na e epidemia di zika na aña 2015-2016. Na 2015 Brazil a observá 2400 caso di mikrosefalia i 29 morto.