Estonian Ministry of Finance / Rahandusministeerium

Riikidevahelises võrdluses on eestlased ühed tublimad arvete maksjad. 🙂 Ent mureks on, et püüame täna paremini toime tulla tuleviku arvelt ehk rahaasjades puudub tihti pikaajaline plaan - me ei kindlusta oma tulevikku. 🤔 🎧 Kogumispäevikus käis rääkimas meie rahatarkuse koordinaator Marge 👇

 📚 Kehtestame uued küberturvalisuse nõuded finantsettevõtetele. See aitab ühelt poolt ennetada küberrünnetega seotud riskide realiseerumist ja teisalt tagada, et kui see siiski ei õnnestu, saaks ettevõte kiirelt jätkata oluliste teenuste osutamist. Selleks tuleb: ▪ kehtestada tõhus IKT-riskide juhtimisraamistik ▪ testida süsteeme regulaarselt ▪ teavitada pädevat asutust tõsistest IKT-intsidentidest   🌐 Loe rohkem: https://lnkd.in/dgPmyv6P

📚 Riigieelarve seaduse muutmise ekspertide neljas Koostöökogu keskendus peamiselt eelarve prognooside täpsuse suurendamisele ning selleks kvaliteetsema ja asjakohasema sisendi kogumisele. Finantsdistsipliini töörühma juhi Kadri Klaose hinnangul on riigi finantskulu seda paremini kontrolli all, mida täpsem on rahandusprognoos. Teisisõnu, täpsem tulude ja kulude prognoosimine ning rahavoogude juhtimine aitab riigil optimeerida laenu võtmist ning kokku hoida laenuintresside kulusid. Koostöökogus said heakskiidu kaks lahendussuuna ettepanekut: ✔ Riigi rahavoogude paremaks juhtimiseks tuleb sisse seada täiendavad kassapõhised prognoosid. Prognooside koostamiseks küsitakse lisaandmeid investeeringute, toetuste ja kaitseotstarbelise erivarustuse kassapõhise tulevase rahavoo kohta, kuid tuginedes analüüsidele, on prognoos mõjutatud eelkõige kahe valitsemisala suurtest kulumahtudest ning ettepanek kohaldub vaid Kaitseministeeriumile (eelkõige Riigi Kaitseinvesteeringute keskus kuna tehakse suuri ettemakseid) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (eelkõige PRIA-le, kuna PRIA toetuste maksete ja kulukannete tekkimise aeg võib aastate lõikes oluliselt erineda ning muutuste maht on oluline). ✔ Keskvalitsuse juriidiliste isikutel võimaldatakse esitada jooksval aastal täiendav finantsplaan, mis on Vabariigi Valitsuse korrigeeritud plaan vastavalt Rahandusministeeriumi kevadprognoosile ja mis lähtub eelarve tegelikest võimalustest. Planeeritav muudatus mõjutab nii Riigivara seadust kui ka Riigieelarve seadust.     Täpsemalt saab tänaste ja varasemate teemade käsitlust lugeda Koostöökogu ettekannetest ja protokollidest 🌐 https://lnkd.in/ddtzGEF7

📢 TÖÖPAKKUMINE 📢 Rahandusministeeriumi riigieelarve IT-tiim ootab enda meeskonnaga liituma analüütikut ja andmehaldurit. 💻 📊 Need pakkumised on Sulle, kui tunned ennast suurte andmemahtudega töötamisel mugavalt, oled valmis erinevate osapooltega koostööd tegema ning soovid anda oma panuse tipptasemel riigieelarve infosüsteemi loomisesse. Lisateavet ametikoha ja kandideerimisprotsessi kohta leiad meie töökuulutuste linkidelt: 👉 ANDMEHALDUR: https://lnkd.in/dVusAGgC 👉ANALÜÜTIK: https://lnkd.in/dpXtmwta

📢 TÖÖPAKKUMINE 📢 Oled mõelnud, et riigiasutustes võiksid asjad paremini korraldatud olla ja Sul on visioon, kuidas seda teha? Tule liitu Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonnaga ja vii oma visioon ellu. Lisateavet ametikoha ja kandideerimisprotsessi kohta leiad meie töökuulutuse lingilt: 👉 RIIGIKORRALDUSE VALDKONNA JUHT: https://lnkd.in/dv8FsgFK

📢 TÖÖPAKKUMINE 📢 Oled mõelnud, et riigiasutustes võiksid asjad paremini korraldatud olla ja Sul on visioon, kuidas seda teha? Tule liitu Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonnaga ja vii oma visioon ellu. Lisateavet ametikoha ja kandideerimisprotsessi kohta leiad meie töökuulutuse lingilt: 👉 RIIGIKORRALDUSE VALDKONNA JUHT: https://lnkd.in/dv8FsgFK

📌 Riigieelarve seaduse vundamendi korrastamiseks toimus ekspertide vahel kolmas Koostöökogu. Eelarvepoliitika asekantsleri Sven Kirsipuu sõnul liiguti edasi suundadega, mis aitavad lahendada õiguslikku ebaselgust ühe aastase riigieelarve ja üle aastate ulatuvate kulude ning investeeringute vahel. Väljakutsed, millele Koostöökogus lahendusettepanekuid otsiti, olid eelarve muutmise võimaldamine tekkepõhise eelarvestamise puhul ka kalendriaasta lõppedes, üle aastate ulatuvate toetuste ja investeeringute õiguslik mandaat ning eelarve ülekandmise maht ja Riigikogu teadlikkus sellest. Probleemidena toodi eelnevalt välja, et eelarvelisi toetusi antakse ja investeeringuid tehakse sageli projektide puhul, mis eelarves väljenduvad alles teisel-kolmandal aastal pärast alustamist. Otsused projektiga startimiseks tuleb seetõttu teha enne kui Riigikogu selleks riigieelarvega rahalise mandaadi annab ja see tekitab õiguslikku ebakindlust. Lahendussuunana tuleb kulud planeerida siiski õigesse perioodi, kuid eelarveaastat ületavate projektide puhul suurendatakse Riigikogu rolli ja teadlikkust läbi riigieelarve vasta lisa, milles olev info ületab ühte eelarveaastat. Eelarve aastate vahelise ülekandmise puhul sõnastati probleemina, et riigieelarve tegelik kasutada olev maht erineb Riigikogu kinnitatud riigieelarvest, sest eelmisest aastast ülekantud vahendid eelarves ei kajastu. Lahendussuundade arutelul tõdeti, et liigse administratiivse koormuse vältimiseks ei ole mõistlik ülekantavate vahendite menetlemine lisaeelarvena, kuid Rahandusministeeriumi kohustatakse nendest Riigikogu informeerida ning vastav info lisatakse ka riigieelarve seletuskirja. Täpsemalt saab kõikide teemade käsitlust lugeda Koostöökogu ettekannetest ja protokollidest Rahandusministeeriumi kodulehel - Riigieelarve seaduse muutmine | Rahandusministeerium (fin.ee)

Kuidas tõsta väärtuspõhiste riigihangete taset Eestis? 📈 Rahandusministeeriumis toimus töötuba, kus kohtusid poliitikakujundajad, hankijad ja valdkonna organisatsioonid. Strateegiliste ehk keskkonnahoidlike, innovatsiooni toetavate ja sotsiaalselt vastutustundlike hangete kasutuselevõtuga tegeletakse kogu Euroopas. Seni on tase tagasihoidlik ja liikmesriikide eksperdid on pannud pead kokku, et leida lahendusi, kuidas seda tõsta. Modereerisid: European Commission, PwC Croatia

📣 Täna kell 13 tutvustame kevadist majandusprognoosi. Ülekannet saab jälgida ERR-i portaalis 👇 Raoul Lättemäe Kadri Klaos

Oleme valmis saanud põhjaliku ülevaate sellest, mis toimus 2023. aastal I, II ja III pensionisambas. 🧐 II ja III samba fondide maht kasvas eelmisel aastal jõudsalt tänu positiivsele tootlusele. 📈 II samba keskmine tootlus oli 11,3% ja III sambas 15,1%. III samba sissemaksed kasvasid 29 miljoni euro võrra ja kogutud summad ulatuvad varsti 1 miljardini. 💶 Tutvu ülevaatega 👉 : https://cutt.ly/1w8evfKv