Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]

Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskuse külastus

Sisekaitseakadeemia on ainus Eesti rakenduskõrgkool, kus õpivad siseturvalisuse valdkonna spetsialistid. Akadeemias koolitatakse päästjaid ja päästekorraldajaid, politseinikke ja piirivalvureid, vanglateenistujaid, maksu- ja tolliametnikke ning sisejulgeolekuvaldkonna tippspetsialiste.

Kui praegu toimub õpe viies asukohas, siis edaspidi soovib akadeemia, et politseihariduse kese asuks Tallinnas, taktikaline väljaõpe Väike-Maarjas ja piirihalduse valdkonna kompetents Narvas. Narvas soovitakse seejuures välja arendada piirihalduse rahvusvaheline tippkeskus koos Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (FRONTEX) koolituskeskusega.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul on Sisekaitseakadeemia töö oluline osa laiast riigikaitsest. „Isiklikult loodan, et Eesti leiab vahendid Narvas rahvusvahelise väljaõppekeskuse käivitamiseks – sellest oleks kasu nii Eestile kui kogu Euroopa Liidule,“ ütles ta.

Lisaks Stoicescule osalesid väljasõiduistungil komisjoni aseesimees Leo Kunnas, liikmed Meelis Kiili ja Peeter Tali ning asendusliige Karmen Joller.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele trahviühikut ja riigilõive muutvad eelnõud

Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets osutas, et väärtegude menetlemine läheb üha kallimaks, ent trahviühiku suurust pole muudetud üle 20 aasta. Ta sedastas, et trahvid ei kata rikkumiste menetluse kulu, mistõttu maksavad neid kinni ka seaduskuulekad inimesed. „Nende jaoks, kes seadust ei riku, ei muuda see eelnõu midagi,“ lisas Odinets. „Loodetavasti aitab eelnõu seadusrikkujate hulka vähendada ning ka liiklust ohutumaks muuta.“

Odinets märkis, et eelnõuga on ette nähtud erand alaealistele. Neile määratavate rahatrahvide arvutamisel tuleb lähtuda poolest seaduses sätestatud rahatrahvi suurusest. Kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette kuni 300 trahviühiku suuruse trahvi, siis alaealisele on sama rikkumise eest võimalik määrata kuni 150 trahviühiku suurune trahv.

Komisjoni aseesimehe Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul ei toeta ta antud eelnõu, kuna sel puudub igasugune analüüs ja selle eesmärk on vaid eelarvet täita. „Trahvide kahekordne tõstmine peaks olema suunatud väärtegude vähendamisele ja ennetamisele. Eelnõu aluseks on aga võetud vaid eelarve täitmise soov ning ühtegi analüüsi tehtud pole. Seetõttu pole ka teada, kuidas hakkab muudatus inimeste käitumist, sealhulgas liikluskultuuri mõjutama. Trahvid peavad olema eelkõige distsiplineerivad, mitte inimesi vaesusesse lükkama, et eelarvet täita.“

Kui seadus vastu võetakse, siis on trahviühiku suurus järgmisest aastast senise nelja asemel kaheksa eurot. Edaspidi saab väärteo eest määrata 1200 euro asemel 2400-eurose trahvi. Trahvi suuruse arvutamine muutub paindlikumaks, kuna väärteo eest saab eelnõu järgi määrata ka ühe trahviühiku suuruse summa. Kui praegu on minimaalne rahatrahv väärteo eest kolm trahviühikut ehk 12 eurot, siis edaspidi on see kaheksa eurot.

Lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi arvutamise aluseks olevaks summaks sätestatakse eelnõu järgi senise viie euro asemel seitse eurot. Seetõttu suurendatakse ka kirjaliku hoiatamismenetluse maksimaalne hoiatustrahv 300-lt 420 eurole. Prognoosi järgi suureneb trahvidest saadav tulu muudatuste tulemusel umbes kümne miljoni euro võrra.

Istungil osalesid ja tutvustasid eelnõu justiitsminister Madis Timpson ning Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep.

Komisjon arutas ja toetas ka eelnõu, millega tõstetakse mitmeid riigilõive. Istungil märgiti, et riigilõivud on püsinud muutmata aastaid ning need ei kata enam tehtavate toimingutega seotud kulusid. Seetõttu tõstetakse näiteks ID-kaardi taotlemisel makstav riigilõiv 30-lt 45 eurole ja passi taotlemisel tuleb maksta 45 asemel 60 eurot. Soodsam riigilõiv on lastele, pensionäridele, puudega isikutele ning reisidokumendi puhul rahvusvahelise kaitse saajatele. Riigilõiv abielukande eest tõuseb 30-lt 70-le ning lahutuse kande eest 50-lt 90 eurole.

Eelnõu tutvustasid siseminister Lauri Läänemets, Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi, sama osakonna nõunik Kaspar Lepper, rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ning korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg.

Õiguskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) ning riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE) täiskogu istungile esimesele lugemisele 30. aprillil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 17. aprilliks

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaministri ülesandeid täitev välisminister Margus Tsahkna, kaitseminister Hanno Pevkur ja terviseminister Riina Sikkut.

Välisminister vastab saadikute küsimustele Eesti julgeolekupoliitika ja transatlantilise suhte jätkusuutlikkuse, välihaiglate hankega seonduva ja julgeoleku kohta. Kaitseminister vastab küsimustele elanikkonna hirmutamise ja Eesti Vabariigi osalemise kohta Ukraina sõjas. Terviseminister vastab küsimustele, mis puudutavad suhkrumaksu ja WHO pandeemialepet.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (344 SE) muudab selgemaks elektroonilise hääletamise regulatsiooni ning loob tulevikus võimaluse valimistel ka mobiiltelefoniga hääletada.

Eelnõuga kõrvaldatakse viimastel valimistel e-hääletamise regulatsioonis ilmnenud kitsaskohad, millele on tähelepanu juhtinud Riigikohus. Läbipaistvuse suurendamiseks tuuakse eelnõu kohaselt seaduse tasemele seni Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) otsustega kehtestatud regulatsioon.

Põhiseaduskomisjon viis teise lugemise eel eelnõusse muudatuse, mille kohaselt jääb VVK-le õigus kehtestada oma otsusega elektroonilise hääletamise tehnilised nõuded, kuivõrd e-hääletamise korraldus võib aja jooksul muutuda. Muudatuse kohaselt kehtestab VVK oma otsusega ka valija tuvastamiseks kasutatavad e-identimise süsteemid. See loob tulevikus hääletajatele võimaluse end Smart-ID abil tuvastada. Praegu on e-hääletamiseks vaja turvalist internetiühendusega arvutit ja kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti koos lugejaga või mobiil-IDd.

Samuti tegi komisjon eelnõusse muudatuse, millega sätestatakse selgelt võimalus kasutada edaspidi valimistel m-hääletamist. Muudatuse kohaselt hindab tehniliste lahenduste sobivust VVK enne iga valimist ning määratleb kasutatavad operatsioonisüsteemid oma otsusega. Eelnõus täpsustatakse, et valijarakendus luuakse eelkõige levinumatele arvuti operatsioonisüsteemidele ja kontrollrakendus levinumatele mobiilseadmete operatsioonisüsteemidele, viimastele võib eelnõu kohaselt luua ka valijarakenduse.

Nii Smart-ID kasutamist kui ka m-hääletamist võimaldavad muudatused on kavandatud jõustuma oktoobris, seega juuni algul toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel neid võimalusi kasutada veel ei saa.

Lisaks täpsustab eelnõu riigi valimisteenistuse ülesandeid ja vastutust valimistega seonduvate infosüsteemide arendamisel ja haldamisel, samuti sätestatakse seaduses Riigi Infosüsteemi Ameti roll. Valimisteenistusel on eelnõu kohaselt õigus kaasata valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisse ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisse ka teisi pädevaid asutusi ja isikuid.

Esimene lugemine – kaheksa eelnõu

Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta“ eelnõuga (367 OE) soovitakse teha valitsusele ettepanek kehtestada Eesti pangandussektorile ajutine solidaarsusmaks, mille määr oleks 50 protsenti panga aastasest kasumist. Ettepaneku kohaselt kehtiks maks aastatel 2024–2027 ning sellega kogutud vahendeid kasutataks Eesti sotsiaal- ja haridusprojektide, samuti infrastruktuuri ning keskkonnasäästlike algatuste rahastamiseks.

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada Riigikogule elektri tootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava energiakindluse tagamiseks Eestis“ eelnõuga (383 OE) soovitakse, et valitsus esitaks 1. maiks tegevuskava, milliste allikate põhist ja milliste tootmisvõimsuste kasutamist soovib riik edendada ning milline roll on salvestamisel, hajatootmisel ja tarbimise juhtimisel, et tagada Eesti energiajulgeolek, elektri varustuskindlus, konkurentsivõimeline hinnatase ettevõtetele ja jõukohane hind kodutarbijatele.

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele leida lahendus rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamiseks“ eelnõuga (410 OE) tehakse valitsusele ettepanek leida lahendus rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamiseks. Eelnõu kohaselt peab valitsus vaatama üle loodus- ja muinsuskaitselised piirangud, mis välistavad juurdeehituse, ning vajadusel algatama juurdeehituse rajamiseks riigi eriplaneeringu.

Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE) eesmärk on tagada Euroopa Liidu digiteenuste määruse täitmine ning paremini tõkestada ebaseadusliku veebisisu levikut, kaitsta digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabadust ning ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid ELi siseturul.

Digiteenuste määrus seab ranged kohustused väga suurtele digiplatvormidele ja otsingumootoritele, millel on ELis üle 45 miljoni kasutaja. Platvormid nagu YouTube, Facebook, Instagram, TikTok, X, Amazon või Booking.com peavad igal aastal hindama oma teenuste riske ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõigustele, rahvatervise kaitsele ja avalikule julgeolekule ning kehtestama meetmed riskide maandamiseks.

Määrus muudab digiplatvormide tegevuse sisu modereerimisel ja seotud otsuste langetamisel läbipaistvamaks, näiteks tekib kasutajatel õigus olla teavitatud, kui nende avaldatud sisu on eemaldatud või juurdepääs sellele takistatud. Ühtlasi peavad digiplatvormid enda kasutajatingimustes arusaadavalt välja tooma, mis alustel ja kuidas nad sisu toimetavad. Saadud info võimaldab kasutajatel neid otsuseid vaidlustada ja oma õigusi kaitsta.

Eestis hakkab vahendusteenuste pakkujate üle järelevalvet tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, et tagada kasutajate õigused ja digiteenuste läbipaistvus. Amet saab Eesti kasutajate kaitseks osaleda piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte teenuseosutajate üle järelevalve tegemises. Muu hulgas saab amet hinnata, kas väga suurte teenuseosutajate võetavad meetmed on piisavad, et maandada võimalikud riskid, mida nende pakutavad teenused kujutavad Eesti avalikule julgeolekule.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (401 SE) lubab perearstidel teenindada ka nende nimistusse mitte kuuluvaid inimesi ja muudab esmatasandi tervishoiu tööjaotuse paindlikumaks. Samuti saab Tervisekassa eelnõuga võimaluse määrata inimesi perearstita jäänud nimistust teise nimistusse, mille teeninduspiirkond vastab tema elukohale ja mille piirsuurus ei ole täitunud.

Ühtlasi luuakse eelnõuga võimalus anda luba müügiloata ravimi turustamiseks kindla diagnoosi puhul, et tagada inimeste või loomade tervise seisukohast olulise ravimi katkematu kättesaadavus Eestis. Lisaks tuuakse õigusselguse huvides seadusesse üldarstiabi asemel uue mõistena perearstiabi ning võetakse käiku tervisekeskuse mõiste, mis annab perearstikeskustele võimaluse kanda suuremat piirkondlikku vastutust.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (330 SE) soovitakse anda Kaitseväe Luurekeskusele julgeolekuasutuse staatus, et tagada Kaitseväe luure ja vastuluure efektiivne toimimine halvenenud julgeolekuolukorras.

Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (370 SE) soovitakse muuta politseiametniku vande teksti.

Isamaa fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõuga (380 SE) soovitakse reguleerida riigi poolt riigikaitsemaa võõrandamise erisusi. Muudatuste kohaselt saaksid isikud, kes ostavad riigilt avalikul enampakkumisel riigikaitsemaa sihtotstarbega kinnistu, vabaneda eelmisest detailplaneeringust ja ka riigikaitsemaa sihtotstarbest, et taotleda omandatud kinnistule uut asjakohast sihtotstarvet.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanded riigi ja omavalitsuste tegevusest erivajadustega inimeste toetamisel, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab maalikunstniku Stanislav Antipovi isiknäituse „Soome-ugri tantsulood“ (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 12.45 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja aseesimees Leo Kunnas kohtuvad Kaitseliidu Tallinna maleva akadeemilise malevkonna tegevliikmetega.

Kell 15 – Parlamentidevahelise Liidu Eesti delegatsiooni esimees Maris Lauri kohtub Gruusia suursaadiku Zurab Hamašuridzega.

Välislähetused

14.–17. aprill
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liikmed Aleksei Jevgrafov (14.–18. aprill), Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas ja Reili Rand osalevad assamblee kevadistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

14.–17. aprill
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Briti-Iiri Parlamentaarse Assamblee istungil Wicklows Iirimaal.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Hussar arutas Andorra peaministriga e-hääletamist ja riikide digikoostööd

Hussari sõnul on Andorra huvi Eesti digilahenduste vastu tervitatav. Kohtumisel räägiti nii Eestis pakutavatest e-teenustest kui ka ligi 20 aastat kasutusel olnud elektroonilisest hääletamisest, kus on peagi plaanis luua ka mobiiltelefoniga hääletamise võimalus. Vastav eelnõu jõuab täiskogus teisele lugemisele homsel istungil.

Kohtumisel arutati ka Ukraina toetamist võitluses agressioonisõda jätkava Venemaaga. „Olukord rindel on väga raske ja suur puudus on nii laskemoonast kui ka relvadest. Lääneliitlaste, nende seas Ameerika Ühendriikide toetuse jätkumine Ukrainale on praegu ülioluline,“ ütles Hussar ning meenutas, et poolteise kuu eest saatsid Euroopa 19 riigi spiikrid Esindajatekoja esimehele Mike Johnsonile ühiskirja, kus rõhutasid abi vajalikkust ja kutsusid tegema Ukraina toetamiseks veelgi enam jõupingutusi.

Hussar toonitas ka Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtu olulisust, et hüvitada Ukrainale tekitatud sõjakahju. Tema kinnitusel jätkab Riigikogu rahvusvaheliste sanktsioonide alusel külmutatud varade kasutuselevõttu võimaldava eelnõu menetlemist.

Kohtumisel räägiti veel majanduse olukorrast, suhetest Euroopa Liiduga, Põhja- ja Baltimaade koostööst, regionaalsetest ühisprojektidest ja parlamentide koostöö tihendamisest rahvusvahelistes organisatsioonides. Andorra peaministriga kohtumisel osales ka rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Rahanduskomisjon arutab krüptovaraturu korraldamist

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on Eestis palju eraisikuid, kes paigutavad oma vahendeid krüptovarasse tulu teenimise eesmärgil. Samas peame nentima, et siiani pole Euroopa Liidus rakendatud ühtseid reegleid investorite pettuste eest kaitsmiseks. „Kui seni on piirdutud rahapesualase järelevalvega, siis uute üle EL reeglite riigisisesel rakendamisel hakkab krüptovaraturu osaliste üle teostama senisest tõhusamat järelevalvet Finantsinspektsioon ja kehtestatakse täiendavad nõuded usaldatavusele ja juhtimiskorrale,“ ütles Akkermann.

„Tegemist on valdkonnaga, kus on väga mitmeid ja olulisi riske, sealhulgas riigi finantsstabiilsusele ja julgeolekule, mistõttu selgem regulatsioon ja järelevalve on põhjendatud ja hädavajalik,“ ütles rahanduskomisjoni liige Maris Lauri.

Eelnõu mõjutab nii juba tegutsevaid virtuaalvääringu teenuse pakkujad kui ka uusi krüptovaraturule tulijaid. Krüptovarateenuse klientide ja krüptovara omanike jaoks suureneb eelkõige läbipaistvus ja usaldusväärsus krüptovaraturu vastu.

Mullu maikuus jõustus ELi vastav määrus ehk MiCA võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samade reeglite alusel kõikides liikmesriikides. Uue seadusega tagatakse nimetatud määruse nõuetekohane riigisisene rakendamine.

MiCA määruse eesmärk on toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus. MiCA määruse reguleerib näiteks krüptovaraturu osalisele tegevusloa andmist, tema juhtimise korraldamist, nõudeid kapitalile, kohustust tegutseda kliendi parimates huvides, ausalt, õiglaselt ja professionaalselt, klientide krüptovara ja raha kaitset, kaebuste käsitlemist, huvide konflikti juhtimist jne.

Karmistuvad nõuded juhtidele, omanikele, juhtimisnõuetele, nõuanded töötajatele, sise-eeskirjadele, olulise osaluse omandamisele ja muudes kohtades. Muutuvad ka vastutus ja trahvid, mis oleksid valdavalt 5 kuni 15 miljonit, sõltuvalt rikkumisest, ja jooksev järelevalvetasu sõltuvalt teenusest.

Rahanduskomisjoni avalikule istungile on kutsutud Finantsinspektsiooni, Eesti Pangaliidu, Eesti Web3 Koda, Rahapesu Andmebüroo, Obicity Estonia, FinanceEstonia, Eesti Digivara Liit, Audiitorkogu ja Rahandusministeeriumi esindajad.

Valitsuse algatatud krüptovaraturu seaduse eelnõule (398 SE) saab esitada muudatusettepanekuid teiseks lugemiseks kuni 23. aprillini.

Rahanduskomisjoni avalikku istungit algusega kell 14 on võimalik jälgida veebiülekande kaudu.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu võttis vastu neli seadust ja kuulas kultuuriministri ettekannet

Vastu võeti neli seadust

Vastu võeti valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 11¹ muutmise seaduse seadus (256 SE), mis muudab lihtsamaks välismaal dokumendi aegumise, varastamise või hävimise korral ajutise reisidokumendi saamise.

Uus regulatsioon võimaldab välisriigis kehtiva reisidokumendita jäänud inimestel saada Eestisse naasmiseks vajalik tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba Eesti välisesindusse või aukonsulaati kohale minemata. Edaspidi saab taotleja isikut kontrollida distantsilt ning toimetada talle tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba kullerposti teel. Muudatus lihtsustab konsulaarabi andmist 24 riigis, kus ei ole Eesti ega ühegi teise Euroopa Liidu riigi välisesindust.

Läbirääkimistel võttis sõna Rain Epler (EKRE).

Seaduse poolt hääletas 71 Riigikogu liiget ja vastu oli üks. Sellega võeti seadus vastu.

Vastu võeti valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) seadus (351 SE), mis võimaldab lõpetada elektri universaalteenuse osutamise ja tugevdab energia varustuskindlust.

Universaalteenus loodi, et panna elektri hinnale piir ning kaitsta sellega inimesi kahe talve taguste väga suurte elektriarvete eest. Nüüdseks on elektrihinnad langenud ning universaalteenust kasutama jäänud inimesed on sattunud börsihinnaga elektri ostjatega võrreldes halvemasse olukorda. Teenuse lõpetamine toob nende jaoks elektri hinda alla. Seadusega nähakse ette universaalteenuse lõpetamine selle aasta 1. juulist.

Samuti luuakse õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks, arvatakse strateegilise gaasivaru varumakse hulka vedelgaasi haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud ning antakse Konkurentsiametile õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.

Teise lugemise käigus täiendati seadust sättega, mille eesmärk on tagada, et üldteenuse osutamine ei katkeks. Muudatus võimaldab jaotusvõrguettevõtjal nimetada hanke luhtumise korral ajutise elektrimüüja, kuni elektrimüüja leitakse uue riigihanke teel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler (EKRE), Mart Maastik (I) ja Lauri Laats (KE).

Seaduse poolt hääletas 64 Riigikogu liiget ja vastu oli kaks, erapooletuid samuti kaks. Sellega võeti seadus vastu.

Vastu võeti valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seadus (363 SE), millega kaotatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele ebamõistlikuks muutunud piirangud.

Seni pidid väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuli registreerida riiklikus nimemärgise registris. Uue seadusega võimaldatakse nimemärgise andmed esitada elektrooniliselt ja selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Samuti kaotatakse füüsiliste näidiste esitamise nõue ning vähendatakse müügidokumendil esitatavate andmete mahtu, näiteks pole enam kohustuslik esitada toote massi.

Lisaks tunnistatakse kehtetuks väärismetalltoodete jaemüügi piirangud. Seni ei tohtinud näiteks väärismetallist kellasid ja kuldehteid müüa tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis, edaspidi on see aga lubatud.

Nimemärgise tasumise riigilõiv kasvab eelnõuga 20-lt 30 eurole ja 2004. aastast pärinev sunniraha määr 640-lt 9600 eurole. Nimemärgiste registreerimine viiakse AS Metrosertist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse, kus on selleks parem tehniline võimekus ja sisuline pädevus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Leo Kunnas (EKRE) ja Mart Maastik (I).

Seaduse poolt hääletas 61 Riigikogu liiget. Sellega võeti seadus vastu.

Vastu võeti valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) seadus (377 SE), mis võimaldab pikaajalisel haiguslehel olijatel jätkata kohandatud tingimustel töötamist. Seni ei tohtinud haiguslehel olija haiguslehe töövabastuse perioodil töötada ega saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.

Uue seaduse järgi saab töötaja pärast 60-päevast haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja Tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist. Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 üle 60 päeva kestva ajutise töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks toetavaid teenuseid.

Lisaks võimaldab seadusemuudatus 60 päeva pikkust hoolduslehte vanematele, kelle lapsed on saanud mõne raske haiguse diagnoosi. Praegu on vanemal õigus saada lapse haigestumisel hooldushüvitist kuni 14 kalendripäeva, erandina saavad kuni 60-päevast hooldushüvitist vanemad, kelle lapsel on pahaloomuline kasvaja ja lapsel algab ravi haiglas.

Alates 2025. aastast nähakse eelnõuga ette uus täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise regulatsioon, millega väheneb suure ravimi- ja meditsiiniseadmekuludega inimeste omaosaluskoormus. Lisaks laiendatakse sotsiaalmaksusoodustust kõikidele ajutise töövõimetuse hüvitistele, kui tööandja soovib kompenseerida vabatahtlikult töötajale haigus- või hoolduslehe ajal saamata jääva töötasu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Arvo Aller (EKRE) ja Andre Hanimägi (SDE).

Seaduse poolt hääletas 69 Riigikogu liiget.

Kultuuriminister Heidy Purga tegi istungil ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, sealhulgas „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest. Minister märkis, et võime olla õnnelikud selle üle, et ka pärast rasket koroonakriisi on Eesti elanikud ühed aktiivsemad kultuuris osalejad Euroopas ning meie siht, et kultuurielus osaleks vähemalt 80% elanikest, on realistlik. „Laulu‑ ja tantsupeost võttis osa rohkem kui 30 000 lauljat, tantsijat ja pillimängijat ning pidu külastas ligi 90 000 inimest. Rõõm kordaläinud peost oli tõesti lõputu, nagu kõlas ka viimane laul kaare all. See on väga tähtis, sest kultuur loob ühiskonnas küünarnukitunnet ning võimendab meie väikese riigi globaalset nähtavust. See omakorda jätab väga positiivse jälje Eesti majandusse,“ rääkis ta ning märkis, et just kultuur annab mõtte ka riigikaitsele.

Purga sõnul vaatamata kõigele rõõmustavale püsib valdkonna suurim murekoht endisena. „See on kultuuri kättesaadavus ja Eesti regionaalsed erinevused. Riigi kohalolu tajumine on samuti julgeolekuküsimus ja kultuurivaldkonnal on võimalus aidata neid vajakajäämisi tasandada,“ sõnas minister ja tõi näiteks rahvaraamatukogude võrgustikud. „Neid on meil üle 500. Raamatukogu muutub üha enam kogukonnakeskuseks ja laiemalt avalike teenuste pakkujaks. Omavalitsustele toeks olev raamatukogude kiirendi mahuga pool miljonit eurot, millele omavalitsused lisavad sama palju, annab selleks arenguhüppeks ka võimaluse.“

Minister loetles veel muudatusi, mis peaksid kultuuri valdkonna arengule kaasa aitama. Nendeks on muuhulgas autorihüvitusfondi mahu ja loometöötajate sotsiaalsete garantiide suurendamine, kultuuriehitiste ehitamise süsteemi paindlikumaks muutmine, filmitööstuse toetamine tagasimaksefondi toel, investeeringud kommunikatsiooniruumi keeleliseks mitmekesistamiseks, kultuuri digitaalse kättesaadavuse ja loomemajanduse edendamine, Ukraina ülesehitamise toetamine ning sõja eest põgenenud ukrainlaste toetamine Eestis ning eesti keele õppe toetamine.

Samuti tõi kultuuriminister esile, et 2023. aasta oli liikumisaasta. „Kui liikumisest saab meie igapäevaelu osa, saame olla ka rahvana kestlikud. Majanduslik kasu tuleb mängu ka siin, kuna tervemad ja õnnelikumad inimesed viibivad kauem tööturul. Kes tahakski jõude kodus istuda, kui keha ja vaim on valmis tegema meelepärast ja jõukohast tööd? Vaid 1% kõrgem hõivemäär vanusegrupis 65+ eluaastat tooks riigile üle 7 miljoni euro tulumaksu aastas, 3% kõrgem aga lausa 21 miljonit. See kõik aitab vähendada tervishoiukulusid ning taas hoida kõrgel meie kultuurist osasaamist ja soovi ise pikema aja jooksul elamusi luua, näiteks kaasa lüües rahvatantsuringis või harrastusteatris,“ rääkis Purga. „Meie lapsed ei kipu väljaspool trenne kuigivõrd liikuma. Seega jääb liikumisharrastuse soodustamine meie prioriteediks ka nüüd, kui liikumisaasta on teatepulga üle andnud kultuuririkkuse aastale,“ kinnitas minister.

Läbirääkimistel võttis sõna Tanel Tein (E200), Helle-Moonika Helme (EKRE), Heljo Pikhof (SDE), Vadim Belobrovtsev (KE), Riina Solman (I) ja Kristo Enn Vaga (RE).

Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus homsesse ühe eelnõu teine lugemine. Selleks on valitsuse algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (344 SE), mis muudab selgemaks elektroonilise hääletamise regulatsiooni ning loob tulevikus võimaluse valimistel ka mobiiltelefoniga hääletada.

Istungi stenogramm

Fotod: Erik Peinar

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Andre Hanimägi: Haigus- ja hooldushüvitise saamise reeglid muutuvad inimestele soodsamaks

Sotsiaaldemokraadist sotsiaalkomisjoni liikme Andre Hanimägi sõnul aitab seadusemuudatus vältida raskemalt haigestunud inimeste tööturult kõrvale jäämist.

„Nii tervishoius kui ka tööjõuturul peab Eesti trump olema paindlikkus ja iga inimese eest seismine nii palju, kui see on vähegi võimalik. Kui inimene on mitu kuud haiguslehel, siis võib töölt eemalolek mõjutada teda nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt. Edaspidi on võimalik nendel, kes on üle 60 päeva olnud haiguslehel, jätkata teatud tingimustel tööd ka haiguslehel olles kas osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites,“ selgitas Hanimägi. Ta lisas, et seejuures pakub riik töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja tervisekassa hüvitist, mis kompenseerib töötasu vähenemise.

Oluline muudatus on suunatud ka lapsevanematele, sest lapsevanemale anti õigus saada kuni 60 kalendripäeva hooldushüvitist olenemata lapse diagnoosist. Senini kehtis vastav soodustus vaid vähihaigete laste põetamisel. „See annab perele väga rasketel hetkedel kindlustunnet ja jõudu juurde. Kõige parem ravi on lähedaste olemasolu. Keegi ei pea muretsema sissetuleku ja elukorralduse pärast, vaid saab keskenduda ja pühenduda oma lapse terveks saamisele.“

Riigikogu võttis vastu seaduse, mis võimaldab pika haiguse ajal töötamist

Seni ei tohtinud haiguslehel olija haiguslehe töövabastuse perioodil töötada ega saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Uue seaduse järgi saab töötaja pärast 60-päevast haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja Tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist.

Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 üle 60 päeva kestva ajutise töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks toetavaid teenuseid.

Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) seaduse (377 SE) poolt hääletas 69 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu võttis vastu seaduse, mis lõpetab elektri universaalteenuse osutamise

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) seaduse (351 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastu oli kaks ning erapooletuks jäi samuti kaks Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

ELAK: loomade vedamist külmema ilmaga ei tohi keelu alla panna

Komisjoni istungil toodi välja, et määruse muutmine mõjutab ennekõike meie loomapidajaid, kes transpordivad põllumajandusloomi riigist välja. Määrusega pakutavatel nõuetel on Eesti asukoha tõttu oluline piirav mõju loomade riigist väljaveole, sealhulgas ekspordile.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul on tegu väga rumala eelnõuga. „See on selline laest võetud ja emotsionaalne lähenemine, mille mõju Eesti loomakasvatusele ja toiduainetööstusele ning toiduainete hinnale oleks ebaõiglaselt suur,“ lausus Pakosta. Ta märkis, et algatusega püütakse Põhjamaad loomavedudest justkui välja lülitada, kuivõrd ettepaneku järgi ei tohi loomi vedada, kui välisõhu temperatuur on alla -5 kraadi. „Panna loomade vedu sõltuma välistemperatuurist, aga mitte näiteks veoki sees olevast temperatuurist, on vastuvõetamatu ning piiraks ebaõiglaselt eesti loomakasvatajaid.“

Pakosta lisas, et eelnõu tõstaks ilmaasjata ka CO₂ jalajälge. „Ettekujutused, justkui tuleks autod teha palju suuremaks, kuna veisel oleks lamades vahvam sõita kui seistes, või nõue läbida koeraga enne autosõitu veterinaarravi autosõidustressi vähendamiseks või ka nõue, et loomade pealelaadimisel peaks alati veterinaararst kõrval seisma – sellised näited kahjuks viitavad, et asi pole üldse läbi mõeldud,“ toonitas Pakosta.

Komisjoni liige Arvo Aller märkis, et kui määrus hakkaks praegusel kujul kehtima, siis saaks Eestist edaspidi eksportida üksnes lambaid ja hobuseid ning kaudselt mõjutaks ekspordi keeld ka piimatootmist, sest 28 protsenti veiste ekspordist moodustab vasikate ja mullikate müük üleskasvatamiseks teistes riikides. „Kui vedajatele seatakse sisse liigipõhiselt kohustuslikud puhkepausid ja loomade veoks on vaja väga spetsiifilist autoparki, siis jääb tõenäoliselt ka vedajaid vähemaks. Igal juhul on siin selge turupiirangu oht,“ rõhutas Aller.

Istungil toodi välja, et loomade kaitset vedamise ajal käsitlev määrus on kehtinud ligi 20 aastat ning see on Euroopa Komisjoni, loomakaitseorganisatsioonide ja Euroopa kodanike hinnangul vananenud. Eesti toetab Euroopa Liidu seatud üldiseid eesmärke ja ühtsete standardite loomist, kuid peab oluliseks, et kehtestatud nõuded tugineksid teadusliku hinnangu soovitustele heaolu parandamiseks, arvestaksid liikmesriigi geograafilisi eripärasid ning oleksid proportsionaalsed. Eesti toetab innovaatiliste digilahenduste kasutuselevõttu nii ettevõtete asjaajamise lihtsustamiseks kui ka loomaheaolu kontrollimiseks ja parandamiseks.

Määrusega ei reguleerita lemmikloomade mitteärilist liikumist, näiteks loomaarsti juures käimist.

Komisjon otsustas Eesti seisukohad määruse eelnõu kohta kinnitada muudetud kujul, rõhutades tõenduspõhisuse olulisust. Mittetõenduspõhiseid loomade heaolu parandamise initsiatiive Eesti ei toeta.

Algatust ja valitsuse esitatud seisukohti sellele tutvustasid istungil Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi loomatervise ja -heaolu peaspetsialist Ulrika Tuppits ning sama osakonna valdkonnajuht Kadri Kaugerand.

Lisainfo: Liisa Pakosta tel 502 6191

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]