Loomade Nimel avaldas 2013. aasta kevadel šokeerivad kaadrid Eesti suurimast karusloomafarmist Karjakülas. “Pealtnägijas” näidati suurfarmis salaja üles võetud häirivaid kaadreid minkidest ja rebastest.
Tegemist oli esimese pilguheiduga karusloomafarmide kõrgete topeltaedade taha. Meie eesmärgiks oli teavitada inimesi selle tööstuse igapäevasest tööst ja loomade olukorrast. Toona tuli teemaks ka karusloomafarmide töötamine ilma vajalike keskkonnalubadeta.
Tänu Pealtnägija saatelõigule tutvusid kümned tuhanded inimesed olukorraga, mis valitseb ühes suures karusloomafarmis. Lisaks ilmusid artiklid Eesti peamistes meediaväljaannetes, nt. “Eesti naaritsafarmid tegutsevad aastaid loata” ja “Loomakaistjad: Karjaküla karusloomafarmis rikutakse loomade pidamistingimusi“. Kampaania videot on Youtube’is vaadanud üle 11 000 inimese.
“Karusnaha loo” kampaania pälvis 2013. aastal Eesti Loomakaitse Seltsi poolt korraldatava igaaastasel internetihääletusel “Aasta loomasõbraliku teo” tiitli.
Organisatsioon Loomade Nimel avaldas 2014. aasta sügisel salaja filmitud videomaterjali Eesti suurimast karusloomafarmist Karjakülas. Kaadrid on filmitud 2014. aasta suvel ja sügisel Karjaküla rebasefarmis. Seekord on video keskmes emadest lahutatud rebasekutsikad, keda filmiti pärast eraldamist ning hiljem enne tapmisperioodi.
“Väikeste kutsikate nägemine selles videos on tõepoolest kurvastav. Paramatult tekib küsimus: miks nad on oma emadest lahutatud ja miks nad peavad üles kasvama puuris?” kommenteerib videot Loomade Nimel pressiesindaja Anita Jürson. “Lisaks sellele, et nende metsloomade elu möödub ebaloomulikus keskkonnas, on see ka väga lühike. Nad tapetakse pooleaastaselt, kui nad on sisuliselt alles lapsed. Leiame, et loomade kasvatamine ning tapmine karusnaha saamiseks on vastuvõetamatu, ja selle sallimine näitab meie hoolimatust loomade vastu.”
Tegemist on järjega 2013. aastal ilmunud videokaadritele samast farmist. Siis jõudsid Eesti avalikkuseni esmakordselt šokeerivad kaadrid karusloomafarmidest ja loomade olukorrast. Toona pälvisid tähelepanu lisaks loomade silmatorkavatele vigastustele minkide ja kährikute kasvatamine ilma tegevusloata ning keskkonnanõuete eiramine.
Teadlikkuse tõusuga kasvab üha enam ka ühiskonna vastasseis karusloomakasvatuste julmustele. 12 000 Eesti inimest on andnud allkirja karusloomafarmide keelustamise poolt. Eesti ühiskonna enamus (Saarpolli avaliku arvamuse uuringu küsitluste järgi 59%) ei toeta metsloomade kasvatamist ainult karusnaha tootmiseks. Tänaseks on karusloomafarmid täielikult keelustanud Suurbritannia, Austria, Horvaatia, Holland, Makedoonia, Brasiilia, Bosnia ja Hertsegoviina ja Sloveenia.