The Wayback Machine - https://web.archive.org/web/20200307152100/https://www.err.ee/1060677/eestis-on-koroonaviirus-tuvastatud-kumnel-inimesel

Eestis on koroonaviirus tuvastatud kümnel inimesel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Reisijate teavitus termokaameratest Tallinna lennujaamas
Reisijate teavitus termokaameratest Tallinna lennujaamas Autor/allikas: Tallinna Lennujaam

Terviseameti labor tuvastas reede varahommikul viiel 29. veebruaril Bergamo-Riia lennuga Itaaliast naasnud tallinlasel nakatumise koroonaviirusesse, kõik nakatunud viibivad hetkel kodusel ravil. Kokku on Eestis koroonaviirusesse nakatunud kümme inimest, kõik juhud on olnud sissetoodud.

29. veebruari Bergamo-Riia lennu nimekiri on terviseametis olemas, kõigi nakatunutega on suheldud. Terviseameti hinnangul nakatusid inimesed riskipiirkonnas ehk Põhja-Itaalias viibides.

Nüüdseks on terviseametil olemas ka 29. veebruari Bergamo-Tallinna lennul viibinute nimekiri. Tallinnasse saabunud lennul viibis seniste andmete kohaselt üks neljapäeval diagnoositud nakatunu.

Pärast Iraanist saabunud esimese nakatunu ning Tartu nakatunu on kõik ülejäänud positiivse haigusproovi andnud inimesed tallinlased.

Terviseameti Põhja regionaalosakonna juhataja Ester Öpik ütles reedel pressikonverentsil, et kümnest nakatunust üks on põhikooliealine laps, ülejäänud on keskealised täiskasvanud.

Terviseameti esindajate Ester Öpiku ja Martin Kadai pressikonverents

Koroonaviirus levib piisknakkuse ja teatud juhtudel ka saastunud pindade kaudu. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel säilib viirus väliskeskkonnas kõvadel pindadel 24-48 tundi, poorsetel materjalidel (nagu riided ja paber) 8-12 tundi ja niisketel pindadel kuni 72 tundi. Ventilatsiooniseadmete kaudu viirus ei levi.

Kohaliku leviku vältimiseks tuleks riskipiirkondadest naasnutel 14 päeva kodus püsida ja oma tervist tähelepanelikult jälgida. Mistahes haigusega seotud sümptomite ilmnemisel tuleks ühendust võtta arstiga.

Nii Tallinnas kui Tartus tegutsevad lisaks kiirabi tavalistele kiirabibrigaadidele ka tervishoiutöötajast ja erakorralise meditsiini tehnikust kaheliikmelised lisabrigaadid, mis teenindavad vaid koroonaviiruse kahtlusega seotud väljakutseid. Kaheliikmelised brigaadid võtavad proove nakkuskahtlusega inimese kodus.

Avalikesse kohtadesse (nagu lennujaam ja sadam) reageerib koroonaviiruse kahtluse korral ööpäevaringselt kolmeliikmeline kiirabibrigaad, mis toimetab nakkuskahtlusega inimese ka haiglasse.

Terviseamet on kokku analüüsinud 183 proovi, millest kümme on osutunud positiivseks ja 173 negatiivseks.

Riskipiirkonnast naasnutel tuleb 14 päeva enda tervist jälgida ja kodus püsida

Inimesed, kel on koroonaviirusega nakatumise põhjendatud kahtlus, peaksid helistama oma perearstile või perearsti nõuande telefonile 1220. Terviseseisundi halvenemisel tuleb helistada hädaabinumbril 112.

Koroonaviirust tasub kahtlustada juhul, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul käinud haiguse riskipiirkonnas ja tal esinevad haigusele iseloomulikud sümptomid. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.

Lisaks hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega lähikontaktist hoidumisele aitab nakkushaigustesse haigestumist vältida hügieenireeglite järgimine, mille väga oluliseks osaks on korralik ja pidev käte pesemine.

Lähtuvalt haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) riskihinnangust on alates 26. veebruarist koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina Rahvavabariik, Põhja-Itaalia (Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piemonte regioonid), Iraan, Jaapan, Singapur ja Lõuna-Korea.

Amet: koroonaviiruse proovi tulemust oodates tuleb püsida kodus

Terviseamet rõhutas reedel, et inimestel, kes ootavad koroonaviiruse proovi tulemusi või kelle analüüs osutus positiivseks, tuleb nakkushaiguse edasise leviku tõkestamiseks püsida kodus.

Kodusel ravil tuleb viibida täieliku paranemiseni, vältimatute käikude puhul tuleks kanda maski. Samuti tuleb kodus viibides regulaarselt puhastada pindu, millega haigestunu otseselt kokku puutub.

Nakatanut peaks näiteks toidu hankimisel aitama keegi tuttav, kes kaitseb ennast haiguse eest isikukaitsevahendeid kasutades ja kes peab rangelt kinni hügieeninõuetest. Haige eest peaks hoolitsema ainult üks inimene, kes ei kuulu riskirühma. Riskirühma kuuluvad vanemaealised ehk üle 60-aastased ning krooniliste haigustega ja/või immuunpuudulikkusega inimesed.

Kulleri kasutamisel tuleb tasuda pangaülekandega ning kuller peaks paki ukse taha jätma. Vajadusel tuleb abi organiseerimiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes korraldab vajalike kaupade abivajajani jõudmise.

Kuna nakatunud võivad olla ka teised pereliikmed, tuleb haiguse edasise leviku vältimiseks ja oma tervise huvides koju jääda kogu perel.

Kui pereliikmel tekivad antud perioodil sümptomid (palavik või köha) tuleks nõu pidada oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220. Tõsisema tervisemure (nagu hingamisraskused) korral tuleks helistada hädaabinumbril 112.

Samuti tuleb enda haigestumisest teavitada neid tuttavaid, kellega viimasel ajal on kokku puututud.

Koroonaviirusele ei ole praegu otsest ravi. Sümptomeid nagu köha ja palavik saab leevendada käsimüügiravimitega. Juhul, kui sümptomid kaovad ja inimene tunneb end tervena, annab lõpliku tervisehinnangu perearst.

Kodune ravi on teistele elanikele ohutu, õhu kaudu viirus ei levi. Koroonaviirus levib piisknakkusena inimeselt, kel sümptomid on juba ilmnenud. 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: