Materjal filmiti anonüümsete aktivistide poolt salaja Karjakülas väidetavalt tänavu suvel ja sügisel. Lähemalt saab videot vaadata ja selle tagamaadest lugeda Loomade Nimel leheküljel.

"Pealtnägijale" antud kommentaaris leidis farmi omaniku AS Balti Karusnahk juhatuse liige Alar Kõre, et kaadrites on näha ainult ühte silmainfektsiooniga haiget looma, kellega probleemi pole.

Kõre selgitas saatele, et see loom, nagu ka teised haigestunud loomad, on vastavalt seadusele ülejäänutest eraldatud, et teda ravida ja jälgida. "Tuhandetest loomadest on vaid mõni üksik haige, mida juhtub kõigi elusolenditega," lausus ta.

"Peame ebaeetiliseks haige ja kannatava looma demonstreerimist videolindil ning selle põhjal emotsionaalsete järelduste väljakiskumist, nagu oleks tegemist kuigivõrd tüüpilise juhuga,” leidis Kõre, kelle sõnul pole veterinaar- ja toiduamet neid kontrollides leidnud ühtegi rikkumist haigete loomadega ümberkäimises.

"Karjaküla farmi salaja sissetungimine, tarade kahjustamine ja loomade salaja filmimine on vastutustundetu ja see läheb vastuollu nende samade eesmärkidega, mida loomaõiguslased taotlevad, arvestades muuhulgas, et Balti Karusnahk on selle aastal korraldanud avatud uste päeva, kus kõigil on olnud võimalus tulla, vaadata ja filmida siinseid loomi, ilma salaja tervisekaitse ja tauditõrje reegleid rikkumata,” kommenteeris Kõre kinnisele ja valvega territooriumile tungimist.

Ehkki esmapilgul pole videos justkui midagi väga šokeerivat, tõestab see loomaõiguslaste sõnul, et endiselt rikutakse reegleid ja kui ametnikud tahaksid, võiks üle 150 000 loomaga rebase- ja mingifarmi kinni panna. Nimelt kehtib juba aastast 2012 põllumajandusministri määrus, mis ütleb, et rebastel peab aastaringi olema pesa või pesakast, kuhu varjuda.

Kaadrites on aga näha, et loomad elavad tegelikult sünnist surmani puurides, ümbritsetuna neljast küljest sisuliselt ainult palja traadiga.

Selle tõttu on ka veterinaar- ja toiduamet teinud Balti Karusnahale ettekirjutusi ja ühe hoiatustrahvi.

"Karusloomakasvatajad on aga juhtinud meie tähelepanu, et pesakasti nõue ei ole parim variant loomadele varjumiseks, kuna kutsikad kipuvad peale võõrutamist sellist pesa kasutama tualetina. Seetõttu soovisid nad, et pesakasti nõue oleks vaid poegimisperioodil ning kuni kutsikate võõrutamiseni,” selgitas põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi.

Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu juhatuse esimehe Liia Taaleri sõnul on praktilise lahenduse leidmine keeruline ülesanne ka erialateadlastele. "Eesmärgiks on loomade heaolu parandamine, mitte halvendamine, seepärast peab otsuste tegemisel olema eriti ettevaatlik," nentis Taaler, kelle sõnul otsustati näiteks Soomes sel suvel, et rebastele aastaringseid pesakaste ei nõuta.

Nii leitigi kaks ja pool aastat pärast määruse kehtima hakkamist ka Eestis kompromiss, et hoopis riik tuleb vastu ja leevendab määrust. Kui plaan läbi läheb, võivad edaspidi pesakasti asemel olla vähemalt puuri kolmes külgseinas katted, mille taha saab loom end varjata. Nii saavad ka loomade väljaheited siiski puurist läbi võrgu välja kukkuda.

Hetkel on määruse muudatus Pille Tammemägi sõnul juriidilises ekspertiisis ja võiks kehtima hakata juba uuel aastal.

Nii Taaleri kui Kõre meelest puuduvad karusloomakasvatuse keelustamiseks mõistlikud argumendid.

Juhatuse liikme Kõre sõnul vahetab Karjaküla suurfarm järk-järgult vanad puurid uute vastu, et kõik rebased saaksid uutele reeglitele vastavad eluasemed enne 2017. aastat.

Tema sõnul kaotaks keelustamisega ainuüksi nende farmides töö 70 inimest ja Eesti eksport väheneks 9 miljoni euro võrra aastas. Samuti ei saaks kohalikud ettevõtted neile oma söödatoorainet enam müüa, millele kulus aastas keskmisel 2,5 miljonit eurot.

Organisatsioon Loomade Nimel teatas pressiteates, et värsked kaadrid Karjaküla karusloomafarmist toovad uuesti päevavalgele seal valitsevad tingimused. Äsja avaldatud materjal on filmitud 2014. aasta suvel ja sügisel Karjaküla rebasefarmis.

Seekord on video keskmes emadest lahutatud rebasekutsikad, keda filmiti pärast eraldamist ning hiljem enne tapmisperioodi.

“Väikeste kutsikate nägemine selles videos on tõepoolest kurvastav. Paramatult tekib küsimus: miks nad on oma emadest lahutatud ja miks nad peavad üles kasvama puuris?” kommenteeris videot Loomade Nimel pressiesindaja Anita Jürson.

“Lisaks sellele, et nende metsloomade elu möödub ebaloomulikus keskkonnas, on see ka väga lühike. Nad tapetakse
pooleaastaselt, kui nad on sisuliselt alles lapsed. Karusnahk pole tänapäeval kuidagi enam hädavajalik, pigem on see muutunud luksusesemeks. Leiame, et loomade kasvatamine ning tapmine karusnaha saamiseks on vastuvõetamatu, ja selle sallimine näitab meie hoolimatust loomade vastu.”

Esmakordselt jõudsid salaja filmitud kaadrid Karjaküla farmist avalikkuseni eelmisel aastal. Toona pälvisid enim tähelepanu loomade silmatorkavad vigastused ning asjaolud, et Karjaküla karusloomafarm kasvatas sellel ajal minke ning kährikuid ilma tegevusloata, eirates keskkonnanõudeid.