Metabolizm vai substancijoiden vajehtuz om pid'oitelijad elod himižed reakcijad eläbas organizmas. Ned processad lasktas organizmile kazda da äikerdoitas, kaita ičeze strukturad, vastata ümbriston painegid.

Stajan metabolizman kebnetud shem

Jagadas metabolizmad kahteks pordoks tobjimalaz: katabolizm i anabolizm. Katabolizman aigan palakahad organižed substancijad kändasoiš palatomembikš energijan eritandanke päpaloin. Anabolizman processas palakahad organižed substancijad sinteziruidas palatomembišpäi energijan kävutandanke. Substancijoiden vajehtusiden himižiden reakcijoiden serijad oma metaboližed ted. Niiš toižed znamasižed biologižikš molekulad kändasoiš toižikš fermentoiden ühtnendanke.

Sättub-ik molekul organizmale kävutamha energijan purtkeks, se rippub metabolizman eriližusišpäi. Ozutesikš, erased prokariotad kävutadas rikvezinikad energijan purtkeks, no se gaz om morii živatoiden taht. Metabolizman piguz valatoitab tarbhaižen organizmale sömän lugumärad.

Toižendad vajehta

Voib jagada kaikid organizmid kahesaks päižeks gruppaks neniden purtkiden kävutandan mödhe: energijan purde, hil'nikan purde, elektroniden donor (substrat muigotandan täht)[1]. Organizm voib kävutada vauktusen (foto-) vai himižiden sidoiden (hemo-) energijad; edemba, otab elektroniden donoraks (endištajaks) anorganižid (lito-) vai organižid (organo-) substancijoid; lopuks, hil'nikan purde om hil'muiktuzgaz (avto-) vai organižed substancijad (getero-).

Metabolizman toižendan nimituz formiruiše sättujiden tüviden ühtenzoitusel, -trof ližadase lopindaks. Ozutesikš, ülembaižed kazmused, šoll'od i cianobakterijad oma fotolitoavtotrofad, živatad i sened oma hemoorganogeterotrofad.

Homaičendad vajehta

  1. Микробиология (Mikrobiologii): openduzkirj üläopendusen aluzkundoiden üläopenikoiden täht / A. I. Netrusov, I. B. Kotova. — M.: «Akademija»-pästandkeskuz, 2006. — 352 lp. ISBN 5-7695-2583-5 (ven.)
  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.