23. jaanuar - Edgar Savisaare valitsus astus tagasi 27. jaanuar - Ülemnõukogu õiguskomisjoni poolt moodustatud töörühm koosseisus Jaak Allik, Illar Hallaste, Gunnar Jänes, Peet Kask, Tiit Käbin, Mihkel Pilving, Eerik-Juhan Truuväli ja Tõnu Anton esitas Ülemnõukogule Riigikogu valimisseaduse eelnõu 30. jaanuar - ametisse astus Tiit Vähi juhitud valitsus (30.01.-22.10.1992):
Peaminister Tiit Vähi
Riigiminister Uno Veering, kaitseministri kt 13.04.-18.06.1992
Ehitusminister Olari Taal, kuni 15.06.1992
Ehitusminister Jaan Kabin, alates 18.06.1992
Haridusminister Rein Loik
Justiitsminister Märt Rask
Kaitseminister Ülo Uluots, alates 18.06.1992
Kaubandusminister Aleksander Sikkal, kuni 22.04.1992
Kaubandusminister Andres Tamm, alates 06.05.1992
Keskkonnaminister Tõnis Kaasik
Kultuuriminister Märt Kubo
Majandusminister Heido Vitsur, kuni 08.06.1992
Majandusminister Olari Taal, alates 15.06.1992
Põllumajandusminister Aavo Mölder, alates 19.02.1992
Rahandusminister Rein Miller
Siseminister Robert Närska
Sotsiaalhooldusminister Laur Karu, alates 12.03.1992
Tervishoiuminister Andres Kork
Transpordi- ja sideminister Enn Sarap
Tööminister Arvo Kuddo
Tööstus- ja energeetikaminister Aksel Treimann
Välisminister Lennart Meri, kuni 06.04.1992
Välisminister Jaan Manitski, alates 06.04.1992
Minister Klara Hallik, alates 16.04.1992
Minister Arvo Niitenberg 15.06.1992 11. veebruar - Ülemnõukogu tühistas majanduse eriolukorra 26. veebruar - Ülemnõukogu võttis vastu 1938. a. kodakondsusseaduse rakendusotsuse 11. märts - Ülemnõukogu võttis vastu põllumajandusreformi seaduse, mis nägi ette ühistatud vara tagastamise või kompenseerimise 6. aprill - Ülemnõukogu võttis vastu Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseaduse 10. aprill - Põhiseaduse Assamblee lõpetas tegevuse 13. aprill - Ülemnõukogu kuulutas end ainsaks seadusandlikuks võimuks riigis. Nii lahendati Ülemnõukogu poolt rivaliteet Eesti Komitee ja Eesti Kongressi jõuga. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei kutsel Toompeale kogunenud meeleavaldajad nõudsid Ülemnõukogu kiiret laialisaatmist. 20. aprill - Ülemnõukogu otsustas lubada põhiseaduse eelnõu rahvahääletusele 22.-24. aprill - Rootsi kuninga Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia ametlik visiit Eestisse 7. mai - Eesti Komitee ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei korraldasid rahvakoosoleku, kus nõudsid Ülemnõukogu laialisaatmist ja seadusliku parlamendi valimiste korraldamist. Sellesisulisele avaldusele koguti 12 päevaga 100 000 allkirja 14.-15. mai - Prantsusmaa president Franşois Mitterand’i riigivisiit Eestis. Visiidi üheks keskseks küsimuseks kujunes Vene vägede väljaviimine Baltikumist 25. mai - Eesti võeti Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) täieõiguslikuks liikmeks 18. juuni - Riigikogu valimisseaduse täienduse vastuvõtmine, millega said valimisõiguse ka väliseestlased 20. juuni - käibele tuli Eesti kroon. Määrati Eesti krooni kurss välisvaluutade suhtes, 8 Eesti krooni = 1 Saksa mark 28. juuni - Rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi põhiseadus 3. juuli - uus põhiseadus hakkas kehtima 9. juuli - Vabariigi Valimiskomisjon kuulutas välja Riigikogu ja presidendi valimised 12. juuli - 6. august - seati üles 634 Riigikogu liikme kandidaati, kellest registreeriti 633 ja kanti valimissedelitele 628 kandidaati; üksikkandidaate oli 25 Valimistel kandideerinud valimisliidud, erakonnad ja valimisnimekirjad:
Halastus
Eesti Ettevõtjate Erakond
Mõõdukad
Eesti Maa-Keskerakond
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei
Isamaa
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond
Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit
Eesti Liberaaldemokraatlik Partei
Vabariiklaste Koonderakond
Eesti Pensionäride Liit
Vasakvõimalus
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eesti Invaühingute Liit
Demokraadid
Eesti Demokraatlik Liit
Kodanikeühendus Gratia
Revali Karskete Rammumeeste Selts
Sõltumatu rühmitus Põlevik
Sõltumatu usukogudus “Sõprade kirik”
Sõltumatu missioonifond Logos
Põllumeeste Kogu
Õigusvastaselt Represseeritute Rahvuslik Erakond
Kindel Kodu
Eesti Koonderakond
Eesti Maaliit
Eesti Demokraatlik Õigusliit
Rahvarinne
Eestimaa Rahvarinne
Eesti Rahva-Keskerakond
Eesti Naisliit
Eestimaa Rahvuste Ühendus
Rohelised
Eesti Roheline Liikumine
Erakond Eesti Rohelised
Keskkonnakaitse- ja noorteühendus “Euroopa noorte metsaaktsioon Eestis”
Ühendus Roheline Maardu
Roheline Rügement
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Eesti Kodanik
Eesti Vabariigi Partei
Noarootsi Tervisliku Eluviisi Selts
Loodusseaduse Partei
Sõltumatud Kuningriiklased
Eesti Rojalistlik Partei
Rojalistlik Ühendus Vaba Toome
Üksikkandidaadid 16. juuli - Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis deklaratsioon tegevuse lõpetamise kohta. Eesti Vabariigi kodanikud on rahvahääletusel vastu võtnud uue põhiseaduse. Sellega on alanud Eesti Vabariigi taastamise uus periood, mil hakatakse taas rakendama põhiseaduslikku riigikorda. Eesti rahval on võimalik valida Riigikogu ja Vabariigi President.
Sellepärast on Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis otsustanud oma tegevuse lõpetada. Eesti Vabariigi järjepidavuse markeerimiseks toimub Vabariigi Valitsuse eksiilis tegevuse lõpetamine ja Peaministri Vabariigi Presidendi üleandeis ametist lahkumine samaaegselt uue põhiseaduse järgi demokraatlikult valitud Riigikogu kokkutulekuga ja Vabariigi Presidendi ametisse astumisega.
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Heinrich Mark ja peaministri asetäitja Enno Penno
Nr. 138. 16.07.1992. Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis deklaratsioon // Tõotan ustavaks jääda… : Eesti Vabariigi valitsus 1940-1992. Tartu, 2004, lk. 331. 27.-28. juuli - Taani kuninganna Margarethe II ja prints Henrik külaskäigul Eestis 20. august - Vabariigi Valimiskomisjoni poolt registreeriti Vabariigi Presidendi kandidaatideks Lennart Meri (11 491 toetusallkirja), Arnold Rüütel (21 009), Lagle Parek (10 839) ja Rein Taagepera (14 887) 14. september - Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kuulutas oma tegevuse lõppenuks. Aastatel 1990-1992 võeti vastu 152 seadust, 483 otsust ja 23 deklaratsiooni 20. september - Riigikogu VII koosseisu ja Vabariigi Presidendi valimised. Valimistest võttis osa 67,8% valijatest
Riigikogu mandaadi said Isamaa (29 kohta), Kindel Kodu (17), Rahvarinne (15), Mõõdukad (12), Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (10), Eesti Kodanik (8), Sõltumatud Kuningriiklased (8), Eesti Ettevõtjate Erakond (1), Rohelised (1)
Ükski presidendikandidaat ei saanud nõutaval hulgal hääli ja ei osutunud valituks. Arnold Rüütel sai 195 743 (41,8 %), Lennart Meri 138 317 (29,5 %), Rein Taagepera 109 631 (23,4 %) ja Lagle Parek 19 837 (4,2 %) häält 
26. september - toimus Eesti Kongressi X (viimane) istungjärk. Eesti Kongress lõpetas oma tegevuse seoses Riigikogu valimisega 30. september - algasid Riigikogu liikme volitused 5. oktoober - algas Eesti Vabariigi VII Riigikogu I istungjärk.
Esimeheks valiti Ülo Nugis, aseesimeesteks Tunne Kelam ja Edgar Savisaar
Päevakord:
1. Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe avasõna, Riigikogu liikmete vandetõotuse teksti tutvustus ja hääletamine
2. Riigikogu liikmed annavad ametivande
3. Leedu Vabariigi Ülemnõukogu esimehe V. Landsbergise tervitus
4. Päevakorra kinnitamine
5. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine
6. Vabariigi Presidendi valimine
7. Vabariigi Valitsuse avaldus tagasiastumise kohta
8. Riigikogu Kantselei moodustamine
9. Riigikogu kodukorra ja töökorra ajutine kehtestamine Presidendi valimistel Riigikogus kandideerisid Arnold Rüütel ja Lennart Meri (rahvahääletusel kaks enam hääli saanud kandidaati). Vabariigi Presidendiks valiti Lennart Meri Austatud peatsed Eesti Vabariigi Riigikogu, minu veendumuse järgi VII Riigikogu liikmed! On saabunud hetk, et põhiseaduse nõuet mööda annaksime pühaliku ametivande. Vastava spetsiaalse teksti esialgsel puudumisel võtkem, nagu öeldud, sellekohane sõnastus põhiseadusest. Ma palun teid põhiseaduse § 61 2. lõikes leiduvate sõnade ärakuulamiseks, neisse süvenemiseks ja neile keskendumiseks püsti tõusta
"Riigikogu liikmeks valituna annan oma kohustuste täitmisele asumisel ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale."
Jaan Kross. VII Riigikogu, I istungjärk, 5. oktoober 1992 6. oktoober - Vabariigi President Lennart Meri andis Riigikogu ees ametivande 7. oktoober - Riigikogu võttis vastu põhiseadusliku riigikorra taastamise deklaratsiooni. Eesti eksiilvalitsuse peaminister presidendi õigustes Heinrich Mark kui Eesti seadusliku riigivõimu järjepidevuse esindaja teatas oma volituste üleandmisest seaduslikult valitud riigivõimuorganitele Kõrgesti austatud Riigikogu esimees, auväärsed Riigikogu liikmed, rahvasaadikud! Manifest kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril 1918. aastal algas nii. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järgi. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest, kord tuleb Eestis aeg, mil kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama ja et kord jõuab Kalev koju oma lastel' õnne tooma." Nüüd on see aeg käes.
See manifesti tsitaat sobib ka praegusesse aega ja võtab kokku meie rahva viimase 50 aasta kannatused, igatsused, lootused ja kindla veendumuse. Eesti rahva mehed ja naised, pojad ja tütred on töötanud kogu selle 50 aasta jooksul vabaduse saavutamiseks nii, kuidas kellelgi võimalus oli. /---/ Eesti rahvas kui kõrgeima riikliku võimu kandja on vastu võtnud suure häälteenamusega uue põhiseaduse. Ja see põhiseadus on rakendatud Riigikogu valimisega, Vabariigi Presidendi valimisega ja peatselt ka põhiseadusliku Vabariigi Valitsuse ametisse nimetamisega.
Nüüd on Vabariigi Valitsusel eksiilis aeg oma tegevus lõpetada, sest tema tegutses 1938. aasta põhiseaduse alusel ja see põhiseadus on nüüd lakanud kehtimast. Vabariigi Valitsus eksiilis on veendunud, et Riigikogu, Vabariigi President ja Vabariigi Valitsus ehitavad edasi seda vabariiki, mis loodi 1918. aastal. Siis oli värskelt loodud vabariik suurtes raskustes ja suured raskused on vajalikud võita ka nüüd, pärast ligi 50 aastat kestnud ikestust. Kui teie olete lasknud endid valida rahva esindajateks, siis on selge, et teie raskusi ei karda.
Lõpetuseks soovin teile kõigile palju jõudu, visadust ja tarkust raskete probleemide lahendamiseks. Ennekõike soovin teile üksmeelt, sellist üksmeelt, mis valitseb demokraatlikus ühiskonnas, kus eriarvamused resoneeritakse üksmeeleks. Nüüd on eesti rahval taas saatusraske aeg, mil peame kõik ühinema, et üksmeeles üles ehitada ja välja arendada 1920. aasta rahulepingule tuginev Eesti Vabariik. Loogem ühiselt tagatised, et meie ja tulevased põlved võiksid elada vabas ja iseseisvas riigis ühinenud Euroopa rahvaste võrdõiguslike liikmetena! Soovin teie tööle kõige paremat edu!
H. Mark 20. oktoober - Riigikogu võttis vastu Vabariigi Valitsuse seaduse 22. oktoober - ametisse astus Mart Laari juhitud valitsus (22.10.1992 - 08.11.1994):
Peaminister - Mart Laar
Justiitsminister - Kaido Kama, kuni 23.05.1994
Justiitsminister - Urmas Arumäe 06.06-08.11.1994
Kaitseminister - Hain Rebas, kuni 05.08.1993
Kaitseminister - Jüri Luik 23.08.1993-07.01.1994
Kaitseminister - Indrek Kannik 12.01-23.05.1994
Kaitseminister - Enn Tupp, alates 29.06.1994
Keskkonnaminister - Andres Tarand
Kultuuri- ja haridusminister - Paul-Eerik Rummo, kuni 21.06.1994
Kultuuri- ja haridusminister - Peeter Olesk, alates 27.06.1994
Majandusminister - Ain Saarmann, kuni 05.02.1993
Majandusminister - Toomas Sildmäe 08.02.1993-11.01.1994
Majandusminister - Toivo Jürgenson, alates 12.01.1994
Põllumajandusminister - Jaan Leetsaar
Rahandusminister - Madis Üürike, kuni 07.01.1994
Rahandusminister - Heiki Kranich 12.01-21.06.1994
Rahandusminister - Andres Lipstok, alates 28.06.1994
Siseminister - Lagle Parek, kuni 27.11.1993
Siseminister - Heiki Arike, alates 15.12.1993
Sotsiaalminister - Marju Lauristin, kuni 20.09.1994
Sotsiaalminister - Toomas Vilosius, alates 21.09.1994
Teede- ja sideminister - Andi Meister
Välisminister - Trivimi Velliste, kuni 07.01.1994
Välisminister - Jüri Luik, alates 07.01.1994
Minister (energeetikaminister) - Arvo Niitenberg
Minister (rahvastikuminister) - Peeter Olesk 12.10.1993-27.06.1994
Minister (reformiminister) - Liia Hänni
Minister (Eesti ja Venemaa vaheliste läbirääkimiste delegatsiooni juht) - Jüri Luik 08.12.1992-06.10.1993 5. november - Riigikogu võttis vastu Riigikogu kodukorra seaduse 9. november - Riigikogu võttis vastu Riigikogu töökorra seaduse 21. november - nelja parempoolse partei baasil asutati Rahvuslik Koonderakond „Isamaa“, esimeheks valiti Mart Laar 8. detsember - Riigikogu kinnitas Riigikohtu esimeheks Rait Maruste 
Lennarti Meri presidendi ametivannet andmas, 6. oktoober 1992
Riigikogu arhiiv
|
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. a. kevadel
Riigikogu arhiiv
Põhiseaduse rahvahääletus 28. juuni 1992
Riigikogu arhiiv
Valimisüritus Tallinnas Raekoja platsil, 6. august 1992.
Foto: P. Langovits. Filmiarhiiv
September 1992 Tallinnas.
Foto: P. Langovits. Filmiarhiiv
Valimisliidu “Isamaa” üritus Tallinna Linnahallis, 6. september 1992
Filmiarhiiv
Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe Eerik Juhan Truuväli pressikonverentsil,
19. september 1992.
Foto: E. Prozes. Filmiarhiiv
Valimised Tallinnas, 20. september 1992.
Foto: T. Veermäe. Filmiarhiiv
Lennart Meri Tallinnas Nõmmel, 20. september 1992.
Foto: T. Veermäe. Filmiarhiiv
20. september 1992 Tallinnas.
Foto: P. Langovits. Filmiarhiiv
Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimised, 20. september 1992.
Foto: P. Langovits. Filmiarhiiv
Arnold Rüütel valimas, 20. september 1992.
Foto: P. Langovits. Filmiarhiiv
Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimised Tallinnas, 20. september 1992.
Foto: P. Langovits. Filmiarhiiv
Riigikogu istungisaal 1992
Riigikogu arhiiv
Ülo Nugis ja Mart Laar VII Riigikogu avaistungil, 5. oktoober 1992
Riigikogu arhiiv
VII Riigikogu juhatuse valimine, 5. oktoober 1992
Riigikogu arhiiv
VII Riigikogu juhatus: Tunne Kelam, Ülo Nugis (esimees), Edgar Savisaar
Riigikogu arhiiv
|
